2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta ning kirjeldada muutusi kimalaste kooslustes riigis tervikuna.
Metoodika koostamisel lähtuti sellest, et seire võrgustik peab sarnanema päevaliblikate seiremetoodikale ning võimaldama kahe tolmeldajate rühma andmeid paralleelselt analüüsida ning kuluefektiivselt seireta. Uus metoodika rakendus 2020. aastast.
Lisaks uue seiremetoodika koostamisele analüüsiti 1996.-2016. aastal läbiviidud kimalaste seire andmestikku. Analüüsist selgub, et antud ajavahemikul ei ole kimalaste liigirikkus ja keskmine arvukus seirealadel oluliselt muutunud. Samas ei võimalda varasem metoodika hinnata, kuidas on maakasutus põllumajandusmaastikes elavaid kimalasi mõjutanud.
Loe aruannet: Keskkonnaagentuuri kimalaste seire metoodika väljatöötamise projekti aruanne (.pdf)